Lugu 1. Majahaldur. Üldkoosoleku pidamine

Toomas: Meil oli eile koosolek.

Andrei: Mis koosolek?

T: Meie korteriühistu üldkoosolek.

A: Miks teil need nii tihti on?

T: Noh, esimees astus tagasi ja me võtsime majahalduri.

A: Kas te siis ise ei saa haldamisega hakkama? Minu naaber on meie majas esimees juba viis aastat. Ta on pensionil, aega tal on ja saab kenasti hakkama. Kui ta sai valitud, ei tahtnud keegi teine enam esimeheks hakata.

T: Meil ka ei tahtnud keegi juhatusse minna, aga õiendama olid küll kõik meistrid. Majahalduriga on asi lihtne – ta ajab kõik asjad korda. Ja juhatus otsustab, mida on vaja ja mille eest raha maksta. Kõige olulisem – majahaldur on täielik proff! Sain koosolekul palju asju teada. Näiteks on maja haldamise kohta isegi riiklik standard. See on EVS 807:2004 ("Kinnisvara korrashoiu tagamise tegevused". Käesolev standard on mõeldud kasutamiseks kinnisvara korrashoiuga seotud tegevuste korraldamisel. www.evs.ee, autori märkus). Tuleb välja, et Eesti riigis on olemas standard, kus on kõik kirjas – kuidas, mida ja kui tihti majas teha, et pärast ei oleks mingisuguseid probleeme. Aga igas ühistus leiutatakse jalgratast, võiks ju võtta aluseks standardi. Meie majahaldur on sellega tuttav.

A: Nojah, aga kõik esimehed ja majahaldurid on ju erinevad ....

T: Ongi. Muide, haldureid atesteeritakse vastavalt teadmistele ja oskustele. Neile omistatakse kvalifikatsioon alates II kuni V astmeni. IV ja V astme haldureid on Eestis vaid 26, III astme tegijaid pole ka kuigi palju, ainult 165. Meie halduril on III aste. Mõistlik mees. Koosolekul vastas kõikidele küsimustele. Ta ütles, et ühistus on võimalik lahendada kõik probleemid, peaasi, et inimesed käiksid koosolekul. Korteriühistu ongi selleks, et teha nii, nagu enamus tahab.

A: Nojah, käid seal ära, ja järgmine koosolek on alles aasta pärast. Ei mäletagi nii pikalt midagi!

T: Meie haldur ütles, et nüüd on meil koosolekud kaks korda aastas.

A: Kaks korda! Lollus! Ei saa ühelegi rahvast kokku, veel vähem kahele. Milleks kaks?

T: Kevadel on aruandekoosolek. Seal antakse aru juhatuse tegevuse kohta eelmisel eelarveaastal. Sügisel arutatakse, mida teha järgmisel aastal. Aga mis oli varem? Teil on vist praegu samamoodi – kuni raamatupidaja koostab bilansi, kuni juhatus koostab aruande eelmise aasta kulutuste kohta, kuni koostab järgmise eelarveaasta kava, on kevad lõppenud. Siis ei leita koosolekuks ruumi, see on tavaliselt koolimajas, aga seal on parasjagu käimas eksamid. Nii lükataksegi koosolek edasi suvele. Ja lõpuks võetakse aasta majanduskava vastu aasta keskel. Tuleb välja, et pool aastat töötab juhatus omal vastutusel. Igasuguseid toetusi ja soodsaid laene jagatakse aasta alguses ja kui koosolek on ainult suvel, siis on juba hilja taotleda. Kui aga kava kinnitada sügisel, siis on juba esimesest jaanuarist võimalik asjaga tegelema asuda – taotleda riiklikku toetust, leida sobiv firma ilma kiirustamata. Kui on vaja ka projekti ja mitmesuguseid kooskõlastusi, saab need suveks kätte. Suvel ongi õige aeg teha remonti. Enne võis asi venida aastateks. Nüüd tuli välja uus seadus ja päevakorda saab teha muudatusi lihtsamalt. (Kui on põhjendatud lisa päevakorrale ja selle esitab juhatusele 1/5 maja elanikest 3 päeva jooksul pärast koosoleku väljakuulutamist, siis peab juhatus lisama vastava punkti päevakorda. MTÜS § 20 ¹ (2), autori märkus). Nii et kõiki küsimusi saab esitada üldkoosolekule arutamiseks kiiresti. Seda enam, et koosolekud toimuvad 2 korda aastas.

A: No ma ei tea, ma arvan, olgu üks kohtumine või kaks, kvoorumit ikka kokku ei saa. Aga see tähendab, et inimesed peavad lõpuks neli korda kokku tulema. Muide, meil kirjutatakse kuulutuses kohe, et kui kvoorumit ei ole, siis toimub uus koosolek pool tundi hiljem. Nii vähemalt ei pea kaks korda käima.

T: Meile ütles majahaldur, et just sellise variant on vastuolus seadusega. Kuna uus koosolek on samuti üldkoosolek, siis selle toimumisest peab samuti eelnevalt informeerima. (MTÜS § 20 (5), autori märkus). See tähendab, et samal päeval ei tohi pidada nii esimest kui ka korduvat. Muide, ta ütles, et tema kogemuse järgi tuleb esimesele koosolekule tavaliselt rohkem inimesi, kui korduvale. Ta soovitas muuta põhikirja nii, et koosolek loetaks otsustusvõimeliseks kohe. Ta ütles, et koostab põhikirja eelnõu. Nii et varsti hakkame muutma põhikirja.

Palju uusi asju tuli koos majahalduriga. Proff teab, kuidas asju paremini ajada!

oktoober 2009